|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 16:23:27 GMT 3
Natasha kõndis lossist metsa poole. Igalpool oli kõik väga vaikne ning ta ei imestanud. Enamus inimestest magas veel. Ta ei suutnud peale eilset magada. Tüdruku palavik oli veid**ene langenud, sest tegelikult see tõesti oli tal, aga ta poleks tohtinud loogiliselt veel välja tulla. Ta kõndis natukene metsast sisse ning istus seejärel ühe puu alla, murule. Tütarlaps tundis kerget ärritust, kui tuletas meelde, mida ta oli teinud. Tema jaoks oli seda raske tunnistada. Ta toetas oma pea põlvedele ning mõtles oma mõtteid. Tal oli paha ning ta arvas, et äkki hakkab vähemalt värskest õhust parem. Ta oli maganud kogu öö jooksul ainult pool tundi. Kuigi välja nägi ta nagu tavaliselt üsna hea.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 16:25:53 GMT 3
Nickolas uitas metsas ringi. Ta märkas juba kaugelt kedagi kükitamas ja kergitas kulme. Poiss oli tulnud siia selleks, et tabada teolt tatipadrunaid... Kuid lähemale liikudes märkas ta hoopis Natasha't! Nick köhatas ja lausus: "Ee, Natasha... Sa ei tohiks siin olla..."
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 16:31:41 GMT 3
Natasha tõstis oma pilgu, et vaadata, kust see oli tulnud. Tegelikult hääle järgi tundis ta väga hästi ära, kes see oli. Kuna seda häält tunneb ta kaugelt, nagu ka Jessi oma. "Milline avastus...kas sa näed mind siis esimest korda reegleid rikkumas või? Minu teada peaks sina ja Jess teadma, et ma käin aeg ajalt keelatud metsas, isegi kui ma ei tohiks..."lausus tüdruk ohates. Ei tea, mida ta nüüd temast arvas? Et ta on mingi kukununnu, ei tohiks olla niimoodi. Tüdruk oli üsna vait ning lootis, et Nicki midagi mõistliku ütleb, aga ennem seda lisas: "Soovid mulle karistuse panna? Pane! Nagu mul juba ühest vähe ei ole.."lausus tütarlaps. Ta hääletoon ei olnud ei külm ega soe, vaid rohkem ükskõikne.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 16:35:21 GMT 3
"Ma paneks sulle hea meelega karistuse, aga ma ei saa!" käratas ta vihaselt, silmades raev leegitsemas. Ta oli elus Natasha peale nii vihane ja ei teadnud ise ka, mida ütleb. "Mina püüan viisakas olla, mulle ainult nähvatakse vastu! Alati! Lambakari!" sisistas Nick. Poiss raputas pead ja pani suvalises suunas jooksu. Peaasi, et keegi teda ei leiaks ja et ta kellegile ette ei jääks.
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 16:40:14 GMT 3
Natasha vaatas veid**ene imelikult Nicki. Miks ta nii vihaseks nüüd muutus. Tütarlaps oli lihtsalt väsinud ning ükskõikne. Mida ta siis tegema oleks pidanud? Eilset kordama? Mitte mingil juhul!. Ta tõusis püsti ning kõndis nii kiiresti kui suutis Nickile järgi. Seejärel leidis ta noormehe ülesse, krabas tal käest kinni ning lausus veidi imeliku hääletooniga: "Kas sa palun seletaksid mulle, mille peale sa nii vihaseks sain. Nick, ma olen väsinud...kõigest..eriti üritamast..ma ei suuda alati vastata sulle täpselt nii ilusasti kui ma tahaks."lausus tütarlaps ning säilitas täiesti rahuliku hääletooni."Mis mõttes ei saa? Sind ei ole mitte midagi takistamas ju.."lausus tütarlaps ning vaatas kulmukergitusega Nicki, ise oli tema ees niimoodi, et ta temast mööda ei saaks ning vaatas talle otsa.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 16:42:18 GMT 3
"Lase mind lahti!" röögatas Nickolas ning tal oli tunne, et lööb kohe Natasha 'le põlvega kõhtu. Ta rabeles ennast kuidagi lahti ja küsis vihaselt: "Võtan enda majalt punkte maha või?" Ta keeras Natasha 'le selja ja hakkas kurjalt mujale marssima.
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 16:47:24 GMT 3
Natasha jälgis Nicki, ohkas ning läks talle uuesti järgi. Peatas ei tea kuidas Nickolase kinni ning lausus siis lõpuks: "Tead..mõte mul oli siia jääda? Ah? Kui ma sellist käitumist pean uuesti kohtama? Tead, ma võin lahkuda, kuid seekord tõsiselt ning ma ei jää ja tagasi ei tule, kui sa ei püüaks vähe normaalsem olla. Pead sa minuga koguaeg paukuma?". Ta valjendas oma hääletooni ainult natukene, sellest võis lugeda välja tõsidust, viha ja solvumist. Ta vaatas veelkord Nicki ning hakkas minema tagasi lossi poole, endal silmad vesiseks muutudes: "Käi pe**e!..Ma olen nii LOLL, täielik Idikas!"lausus ta ning oli vihane enda peale. Kuidas ta suutis midagi sellist teha? Oleks pidanud siit juba varem lahkuma, lihtsalt, siis ei oleks see vähemalt nii raske ning valus.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 16:49:07 GMT 3
Nickolas jäi ühele kohale seisma ja ütles piisavalt kõvasti, et Natasha seda kuuleks: "Mina pean alati kõigi vingumist välja kannatama!" Ta vajus istukile mingile kännule ja toetas oma pea põlvedele. Tal oli tunne, et enam ei räägi ta kellegiga, ükskõik tal.
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 16:54:27 GMT 3
Natasha kuulis Nicki lauset, keeras ennast ümber, kõndis Nickini. Seejärel lausus ta solvunud hääletooniga: "Tead, Nick, ma kahetsen, et ma sulle midagi ütlesin üldse eile. Ma teadsin, et sa ei hooli sellest, vaid võtad selle lihtsalt palavikuhoo nähtusena."lausus ta. Seejärel ei liikunud ta enam üldse mitte lossi poole, vaid aina sügavamale metsale. Tüdruku pea hakkas lõhkuma ning kuna oli hommik, oli väga külm. Tüdrukul oli seljas õhuke kampsun ning ruuduline sall, mis kolmnurkselt peal oli. "Mine kui loll ma olen, lihtsalt, miks ma tegin seda eile, vihkan iseennast" mõtles tüdruk endamisi. Märkamatult läks ta aina kaugemale metsa. Varsti oli ta juba sügaval metsa seest. Teda ei huvitanud, et ta ei leia tagasi teed ülesse. Ta tundis pisaraid oma põskedel. Istus ühele lagendikule ning lasi pisaratel mööda põski alla veereda.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 16:57:47 GMT 3
Nickolas ohkas sügavalt ja hakkas siis Natasha 't otsima. Ta märkas tüdrukut ühel lagendikul ja lausus: "Tead, Naty.." Nick jätkas vaiksel toonil: "Tead, miks ma sind ei tea kuhu ei saatnud, sind ei vältinud?" Poiss oli küll Natasha taga, kuid vaatas teda ülevalt alla. "Ka mina tunnen seda su vastu," lausus ta piisavalt kõva häälega, libistas käed pükste tasku ja hakkas liikuma sinna, kus ta ennist oli olnud.
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 17:01:35 GMT 3
Natasha kuulis uuesti Nicki häält ning ei tahtnud tema poole ennast isegi mitte pöörata. Kuuldes aga poisi lauseid ei suutnud ta neid uskuda. Ta oleks pidanud peale neid olema õnnelik, aga miski ei suutnud seda olla. Ta tõusis püsti ning läks Nickile järgi, kui ta jõudis temani lausus ta lõpuks: "Sa õrritad mind eks? See pole naljakas, Nick, sest kui see on nali, siis..."lausus tüdruk ning ei lõpetanud lauset ära, vaid vahtis Nickile otsa. Ta tahtis tema silmadest välja lugeda, kui tõsi see on, aga ta ei suutnud. Tütarlaps viis oma pilgu meeleheitlikult maha.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 17:03:29 GMT 3
"See ei ole nali, Natasha!" lausus Nick häält tõstes. "Ma ei tee selliste asjade üle nalja!" ütles ta pisut vaiksemalt ja suunas pilgu oma jalgadele, mis ta kohe ka välja sirutas.
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 17:08:17 GMT 3
Natasha vaatas nüüd vapustunult Nickile otsa. Ta ei suutnud ikka veel uskuda. Ta lausus lõpuks: "Kui see tõsi on..siis miks sa ei öelnud mulle? Miks ma pidin ennast alati tundma kui viimane loll ja mõtlema, et mida ma teen, et ma olen armunud oma parimasse sõpra ning ta ei näe seda. Ja kui...mul ei oleks palaviku olnud, poleks sa eilegi seda näinud ega kuulnud. Ja üldse..kui sa oleksid mulle midagi öelnud, poleks mul olnud plaaniski lahkuda...."lausus tüdruk ning seisis täpselt Nicki ees. Ta ei suutnud. Ta oli selle asja pärast nii palju kannatanud. "Oleks sul tõesti kergem olnud, kui mind ei oleks..ah..jõua kõigepealt üldse endas selgusele."lausus tüdruk lõpuks ning kõndis paar meetrid eemale Nickist istus ühe puu alla ning pani oma pea põlvedele. Oli kuulda kerget nuuksumist, kuigi tüdruk ei tahtnud, et Nickolas kuuleb, kuidas ta nutab.
|
|
|
Post by Nickolas Rexently on Oct 5, 2008 17:11:01 GMT 3
"Ma tundsin seda alles siis, kui sa mind suudlesid!" ütles Nick ja suunas pilgu Natashale. Tüdrukut ta segada ei julgenud. Ta oli hoopis vapustatud, kuna Natasha ütles sõnad: "...et ma olen armunud oma parimasse sõpra..." Ta ohkas raskelt.
|
|
|
Post by Natasha Loven on Oct 5, 2008 17:17:04 GMT 3
Natasha pühkis oma sõrmedega enamus pisaraid ära ning tõstis oma pea, et näha Nicki nägu. "Selles asi ongi, et ma ei ole suutnud sind kunagi võtta kas hea või parima sõbrana...alati jääb midagi puudu..tead, sellepärast ma pidasingi mõistlikumaks siit lahkuda, kuna siis ei teki probleeme enam. See ongi kõige õigem lahendus vist..."lausus tütarlaps kergelt pead raputades. See oli liiga raske tema jaoks ning mittemõistetav. "Ja mis sa arvasid, et kui mul eile kogemata tuli suust lause välja, et "Ma ei oleks lasknud sul minna nagu sina ei lasknud minul" oli see lihtsalt nali? Ei no..ma olen lihtsalt loll."lausus tüdruk, vahtides Nickile otsa ning mõtles, et nii see asi enam kaua jätkuda ei saa, sest ta juba murdus täielikult.
|
|